Skip to content

uudised

Otsus kuulutada krimmitatarlaste ühendus Krimmitatari Rahva Medžlis äärmusrühmituseks ning keelata nende tegutsemine Venemaal on krimmitatarlaste tagakiusamine ning sellele tuleb senisest julgemalt reageerida, leiab riigikogu väliskomisjoni liige ja reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus.

Eilne niinimetatud kohtuotsus, millega Putini režiim kuulutas krimmitatarlaste esinduskogu terroristlikuks organisatsiooniks, on otsene krimmitatarlaste tagakiusamine ja vastuolus muuhulgas ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.Read More »Keit Pentus-Rosimannus: rahvusvaheline kogukond peab reageerima krimmitatarlaste tagakiusamisele

Kui eestlane tuleb välismaal elavale sõbrale külla, siis tavaliselt ei tule ta ilma kingituseta. Nii juhtub ikka, et kui keegi endale Eestist külalist ootab, kuuleb ta küsimust, mida külakostiks tuua. Tavaliselt kõlab vastuseks: «Palun too musta leiba!» Iga välismaal elanud eestlane ilmselt teab tunnet, kui tuuakse seda päris õiget Eesti leiba – saab avada leivakoti ja hingata sisse ehtsa musta leiva lõhna. Loomulikult on ka välismaal slaavi poed ja skandinaavia poed, kus pakutakse rukkileiba, aga päris sellist kodust, millega harjunud oled, saab ainult Eestis.

Päris samu asju välismaa poodidest ei leia, aga püüame säilitada samasuguseid toitumisharjumusi, nagu olid kodus. Lapsed on toidu osas tavaliselt suuremad konservatiivid kui vanemad, seega peab toit maitsema harjumuspäraselt. Niisiis on teave selle kohta, milline on meie hapukoorele kõige sarnasem koor või kust saab enam-vähem õigeid kaerahelbeid, lausa kulla hinnaga.Read More »Kaja Kallas: toitumistavadest

Mõiste „ringiraha“ on tuttav vist juba igale inimesele, kellel noorte huvitegevuse korraldamise või planeerimisega on tulnud kokku puutuda.

Valitsus on aktiivselt otsinud õpilaste koolivälise kultuuri- või sporditegevuse riigipoolse toetamise võimalusi juba viimase kümne aasta jooksul. Aastatel 2008-2009 jõuti ka ringiraha toetussüsteemi väljatöötamiseni, ent kahjuks ei olnud võimalik plaane toonase majandussurutise tõttu ellu rakendada. Sellest on tõsiselt kahju, et toonane väga suur samm – eelnõu jõudmine riigikokku – jäi kauaks ajaks arenguta pidama.

Read More »Laine Randjärv: huvitegevusega hõivatud noored ei kiusa kaaslasi taga

Järgmise aasta sügisest käivitub riiklik ringiraha toetusskeem, millega kultuuri-, spordi-, loodus- ja täppisteaduste huviringid saavad kogu Eesti noortele senisest kättesaadavamaks.

Reformierakonna valimisprogrammis on alati olulisel kohal olnud noorte huvitegevuse temaatika. Õigupoolest on valitsus noorte huvitegevuse riikliku toetamise võimalusi aktiivselt otsinud juba viimased kümme aastat. Aastatel 2008–2009 jõuti ringiraha toetussüsteemi väljatöötamiseni, ent kahjuks jäi plaan toona majandussurutise tõttu ellu rakendamata.

Nüüd on valitsuses taas jõutud noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioonini, mille koostamise suhtes lepiti kokku koalitsiooni tegevusprogrammis 2015. aasta aprillis. Toetuse eesmärk on tuua huvitegevuse juurde eelkõige neid noori, kes praegu selles kas sotsiaalmajanduslike, logistiliste või muude probleemide tõttu ei osale.Read More »Laine Randjärv: Laste huvitegevuse rahastus suureneb

Eesti Reformierakonna Naiteühendus NaiRe
Pressiteade

Reformierakonna Naiteühenduse NaiRe 21. sünnipäeva eel kogunesid Jõgevamaa nairelannad Jõgeval kohvikus Ateljee. Organisatsiooni tegevuskava arutelule lisaks valiti ka uus juhatus. NaiRe Jõgevamaa piirkonna uus esinaine on Liivi Ivask Jõgeva linnast ning juhatuse liikmed Liivia Juhandi Pajusi vallast ja Silja Piir Jõgeva vallast.

Read More »Pressiteade: Liivi Ivask valiti Eesti Reformierakonna Naisteühendus NaiRe Jõgevamaa piirkonna esinaiseks.

Kohtusime Reformierakonna fraktsioonis peapiiskopiga. Muuhulgas rääkis ta kiriku murest erakooliseaduse pärast: mis saab kristlikest erakoolidest, kui ligi kolmandik nende rahastusest hakkab sõltuma kohaliku omavalitsuse otsusest. Tema mure ja seisukohad olid mõistetavad, Peapiiskop esindas siinkohal kristlike erakoole, mis moodustavad umbes neljandiku kõigist erakoolidest, milles omakorda kokku käib umbes 4% koolilastest.

Erakoolis käivate laste hulk hakkas kasvama peale 2011.aasta seadusemuudatust, mis tegi kohalikele omavalitsustele erakoolide toetamise kohustuslikuks. Näib uuenduslik, et riik ja kohalik omavalitsus peavad toetama erainitsiatiivi ja nii tekib huvitavaid võimalusi valida oma lapsele sobiv kool. Selles on oma tõde, ent kas saame väikse riigina lubada endale otsust, mis põhineb 4lapse eelisolukorral 96ga võrreldes? Eesti põhiseaduses on sees õigus luua erakoole, ent laste siinse näite puhul ilmavaate järgi eraldumise lisarahastamine ei saa olla eesmärk. Rahvasaadikuna pean ka mina nägema kõiki 100% last. Ehk oleks õigem eesmärk ikkagi olukord, kus ka kõige teadlikum ja vastutusvõimelisem lapsevanem tunneb kindlust, et kõige kodulähedasem kool sobibki tema lapsele? Siis oleks meil ühiskonnana ka kindlus, et ka need lapsed, kelle vanemate tähelepanu, teadmised ja võimalused piirduvad kodukooliga, saavad parima võimaliku koolikeskkonna.

Read More »Yoko Alender: Erakooliseadusest