Õiguskomisjonis ja lugematutel koosolekutel fraktsioonides, koridoris ja kohvikus on arutatud rakendusaktide vajalikkuse üle. Tundub, et saadikud on tänaseks mõistnud, et seadus kui selline on jõustunud, on ju esimesed kooselud registreeritudki.
Samuti hakkab lõpuks selgeks saama, mis on rakendusaktide sisu – tegemist on eluliste, argiste küsimustega mis reguleerivad paari omavahelisi varalisi suhteid, lisaks paari suhteid kolmandate osapooltega ja tagab õigused ja kohustused suhtes riigiga. Toon mõned näited – kooselupartneril on kohustus korraldada lahkunud partneri matmine, kui üks partneritest on avalikus välisteenistuses või nt abipolitseinik, kaasnevad sellega partnerile teatud hüvitised jms.
Hiljuti saatis õiguskantsler Ülle Madise riigikogule pöördumise, kus tõi välja välismaalaste seaduse vastuolu põhiseaduse ja Euroopa õigusruumiga küsimuses, mis puudutab samasoolisi elukaaslasi. Selle osas näiteks oli õiguskomisjonis üksmeelne toetus: Eesti seadusandlus tuleks viia kooskõlla Euroopa õigusruumiga. Kooseluseaduse rakendusaktid on selleks üks võimalik viis.Read More »Yoko Alender: meie ees on valik
Carmen
Täna tähistab sünnipäeva NaiRe juhatuse liige ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Südamlikud õnnesoovid, kallis Tiia!Read More »Südamlikud õnnesoovid, armas Tiia!
Teadus- ja arendusnõukogus (TAN) on esindamata humanitaarvaldkond ning teadusmaailmas ei ole pööratud piisavalt tähelepanu loovteaduste mõjule riigi arengu kontekstis tervikuna, leiab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv.
„Ajal, mil just Eesti humanitaarteaduse reitingud tõusevad maailma ülikoolide pingereas, ei ole humanitaarteadlaste potentsiaali Eesti majanduse arengumootori lisajõuna piisavalt hästi ära kasutatud. Loomemajandus ja loovteadused saavad anda olulise panuse Eesti riigi majanduse arenguks,“ rääkis Randjärv riigikogu arutelul teadus- ja arendustegevuse olukorrast.Read More »Laine Randjärv: loovteadused on Eesti arengumootor
Kuna Euroopa Komisjon arutab hetkel Ukraina (ja ka Gruusia) viisavabaduse üle, siis andsin sel teemal ka eelmisel nädalal intervjuu Ukraina telekanalile 112 Ukraina. Mida ma seal rõhutasin?
Esiteks, ukrainlaste jaoks on viisavabadus Euroopa Liiduga väga oluline küsimus ja see on saanud nüüd sisuliselt ka ELi poolt rohelise tule, mis on hea. Ainsaks takistuseks võivad siin saada liikmesriigid, kes peavad samuti oma heakskiidu andma, kuid see ei pruugi pagulaskriisi valguses olla nii lihtne, sest praegu kaitsevad liikmesriigid end rohkem kui kunagi varem – keegi ei söanda praegu reegleid lõdvendada.Read More »Kaja Kallas: Ukrainast ja viisavabadusest
Neljapäeval võttis Riigikogu vastu Raamatupidamisseaduse muudatused (ja seotud muudatused teistes seadustes). Nende muudatuste tulemusel väheneb ettevõtjatel aastaaruannetega seotud bürokraatia, kuid bürokraatia väheneb ka avalikus sektoris. Tegemist ei ole täpselt sama eelnõuga, mis tuli valitsusest.
Riigikogus sai eelnõust kõige pealt välja arvatud osad, mis ei olnud seotud raamatupidamisega. Lisaks sai tehtud mitmeid muudatusi, mis muutsid eelnõu arusaadavuse paremaks, kuid vastuvõetud seaduses on tehtud ka mõned olulised parandused, mis eelkõige aitavad mikro- ja väikeettevõtjaid.Read More »Maris Lauri: muudatused bürokraatia vähendamise nimel
Riigikogu väliskomisjoni liikme Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ei toeta Reformierakond EKRE ettepanekut lisada Eesti-Vene piirileppele preambul.
“Eesti idapiiri paikapanek pärast juba 19 aastat tagasi lõppenud piiriläbirääkimisi ja pärast kümme aastat tagasi välisministrite poolt allkirjastatud piirilepingut tuleb lõpuni viia. Selle teema jätkuv lahtihoidmine ei anna meile midagi juurde,” märkis Pentus-Rosimannus.Read More »Keit Pentus-Rosimannus: miks üritab EKRE piirileppega segadust tekitada?