Reformierakonna valimisprogrammis on alati olulisel kohal olnud noorte huvitegevuse temaatika. Õigupoolest on valitsus noorte huvitegevuse riikliku toetamise võimalusi aktiivselt otsinud juba viimased kümme aastat. Aastatel 2008–2009 jõuti ringiraha toetussüsteemi väljatöötamiseni, ent kahjuks jäi plaan toona majandussurutise tõttu ellu rakendamata.

Nüüd on valitsuses taas jõutud noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioonini, mille koostamise suhtes lepiti kokku koalitsiooni tegevusprogrammis 2015. aasta aprillis. Toetuse eesmärk on tuua huvitegevuse juurde eelkõige neid noori, kes praegu selles kas sotsiaalmajanduslike, logistiliste või muude probleemide tõttu ei osale.

Seaduseelnõu ette valmistades selgus, et umbkaudu 15 protsenti noortest ei osale üldse huvitegevuses ja paraku on erivajadustega laste võimalusedki väga piiratud. Väikestes valdades napib juhendajaid ja lapsed ei saa tegelda oma lemmikhuvialaga, sest kohapeal pole tihti juhendajat või sobivaid ruume ega vahendeid.

Suurim murekoht huvitegevuse kättesaadavusel puudutab noori, kes elavad suurtest keskustest kaugel. Seetõttu peame väga oluliseks toetuse piirkondlikku jaotust nii õpetajate-juhendajate tasustamiseks kui vajadusel transporditoetusteks, et lapsed saaksid sõita naabervalda või -maakonda oma harrastusega tegelema.

“Huvitegevuse” mõiste iseenesest on lai. Siia alla kuulub kooliväline arendav tegevus väga erinevates valdkondades, olgu see siis kultuur, sport või loodus- ja täppisteadused. Vahemärkus: siinkohal on mõeldud nii ringides tegutsemist kui muusika-, kunsti- ja spordikoolides õppimist.

Sageli saab just hobist hiljem elukutse. Ühed professionaalsemad vaba aja veetmise koolid on kindlate õppekavade alusel töötavad huvikoolid ehk kunsti-, muusika- ja spordikoolid, kus sooritatakse tasemeteste ja eksameid. Huvikooli lõpetajal on võimalik asuda siiani hobiks olnud erialal edasi õppima keskastme muusika- või kunstikoolis.

Kindlasti peab pakutav vaba aja veetmise viis olema kvaliteetne, hariv ja silmaringi avardav. See ei saa olla pelgalt noorte omavaheline kokkusaamine noortekeskuses.

Huviharidus tähendab siinkohal ikkagi kogenud juhendaja käe all korraldatavat koolivälist tegutsemist ja vajalikke õpimaterjale või -vahendeid, olgu need kas sporditarbed või teadusringi laboriseadmed. Seetõttu on plaanitud toetust anda nii ringijuhendajate töötasuks kui tarvikute ostuks.

Praeguse ajakava järgi peab huvihariduse seadus jõustuma järgmise aasta sügisest ja seda on hakanud kultuuriministeeriumi abiga ellu rakendama haridus- ja teadusministeerium. Valitsuse plaani kohaselt on toetusraha suurus järgmisel aastal septembrist detsembrini kuus miljonit ja 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.

Toetusraha hakkab liikuma kohalike omavalitsuste kaudu. Kohalikud ise tunnevad läbi ja lõhki oma lähikonna vajadusi: kuidas täpselt korraldada huvitegevust, palgata sobivad õpetajad-juhendajad ja organiseerida noorte transport sobivasse huvikooli. Kuna praegu on ringijuhendajatest pigem puudus, on omavalitsustel väga oluline panustada just õpetajate-juhendajate tasustamisse.

Noorteseire andmetel on ligikaudu 30 000 last huvitegevusest kõrvale jäänud. Hea ringijuhendaja olemasolu igas Eesti nurgas aitab kindlasti tagada toreda ja hariva ajaveetmise rohkematele noortele kui praegu.