Reformierakonna uus juhatus nimetas täna erakonna esimehe Hanno Pevkuri ettepanekul Kaja Kallase, Jürgen Ligi ja Urmas Paeti partei aseesimeesteks.Read More »Reformierakonna üheks aseesimeheks sai Kaja Kallas
Carmen
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak on nördinud linna otsuse üle lasteaialaste ujumise algõpet enam mitte toetada ning leiab, et see otsus tuleb ümber vaadata.
Tema sõnul tuleb järgmisel dekaadil hakata seetõttu tegelema selle otsuse tagajärgedega, kuigi praegu võiks tegeleda harjumuse kasvatamise ja ennetusega. «Kui lastele ujumist õpetada juba lasteaiast, hoiaksime ära ujumisoskuse puudumisest tulenevad õnnetused. Oluline on tegeleda ennetusega juba varases staadiumis,» selgitas Pillak.Read More »Õnne Pillak: laste ujumise algõppe toetamist tuleb jätakata
Reformierakonna naistest osutusid juhatusse valituks Kaja Kallas, Maris Lauri, Anne Sulling, Urve Tiidus ja Laine Randjärv.
Palju õnne!Read More »Reformierakonna juhatusse osutusid valituks viis naist
Viimastel aastatel on tööandjad üha julgemad oma muredega töövaidluskomisjonide poole pöörduma. Tööandjate nõuded puudutavad valdavalt töö ülesütlemise vaidlustamist või kahju hüvitamist.
Kui aastatel 2005-2010 oli kõikidest avaldustest tööandjate omi keskmiselt 4,8 protsenti, siis 2011-2015 oli tööandjate pöördumisi keskmiselt 11 protsenti.Read More »Ettevõtted pöörduvad üha julgemalt töövaidluskomisjoni
Hea fiskaalpoliitika sõltub väga suurel määral sellest, kuidas osatakse ühendada maksude fiskaalne ja käitumist mõjutav funktsioon. Seni on Eesti selles valdkonnas enam-vähem hakkama saanud, kuigi on olnud ka libastumisi. Põhjus, miks suuri vigasid pole tehtud, on lihtne: võimalikke muudatusi on üldjuhul arutatud huvigruppidega ning hinnatud iga liigutuse mõjusid eelarve tuludele ja kuludele aga ka inimeste ja ettevõtete käitumisele. Põhjalike mõjuanalüüside koostamine on eriti oluline väljakujunenud maksu- ja majanduskeskkonnaga riigis, millede hulka Eesti kahtlematult kuulub.
Eesti uus valitsus on aga väljakujunenud head praktikata muutma asunud. Ma ei hakka siin kirjutama seadusrikkumistest ja õigusalastest küsitavustest, sellest on rääkinud teised. Mõjuanalüüsidest loobumine ning erinevate muudatustega sahmimine – kord nii, siis naa ja lõpuks kolmandat moodi – viitab sellele, et reaalselt on uus valitsus asunud lõhkuma üht majanduskasvu ja Eesti senise edu alustala – Eesti head maksukeskkonda. Seda lihtsalt selleks, et näidata oma jõulisust ja teha reforme. Ükski analüüs – olgu tehtud Eestis või välismaal – ei ole osutanud vajadusele teha Eesti maksusüsteemis kardinaalseid muudatusi. Veelgi enam, ettevõtjad on kutsunud üles olema maksude muutmisega ettevaatlikud.Read More »Maris Lauri: maksusodist