Kolm päeva Gruusia parlamendis sealsete välis-, Euroopa Liidu ja keskkonnakomisjoni liikmetele Eesti reformide kogemust tutvustanud Keit Pentus-Rosimannus peab kahe riigi parlamentide tihedat koostööd oluliseks. Eestil on ka kogemust, mida Gruusiaga jagada.
“Gruusia suutis ära teha vajalikud reformid Euroopa Liiduga viisavabaduse saamiseks hoolimata keerulisest julgeolekuolukorrast ja Venemaa jätkuvast okupatsioonist Gruusia aladel Abhaasias ja Lõuna-Osseetias,“ ütles Pentus-Rosimannus. „Toetus Euroopa Liidule ja NATOle püsib praegu ühiskonnas kõrge ja janu lääneliku elukvaliteedi järgi on suur.“
Reformimist vajavaid valdkondi on tema sõnula aga veel mitu. Ta tõi näiteks, et lisaks käesoleva aasta alguses käivitunud reformidele kaitsesektoris ning maksunduses on ees ootamas ulatuslik haridusreform. „Konkurentsivõimelisemat haridust nähakse majanduskasvu mootorina 10-15 aasta perspektiivis,“ ütles Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannuse sõnul on muudatuste vajaduse selgitamine oma rahvale nii valitsuse kui parlamendi liikmete jaoks eraldi suur töölõik. „Gruusia parlamendi liikmetele, kellest suur osa on parlamenti valitud esimest korda, tundub ära kuluvat tugi ja nõu ses vallas,“ rääkis ta. „Pealehakkamine ja tahe reaalseid muudatusi teha paistab päris suur. Eestil on üsnagi palju relevantset kogemust, mida Gruusiaga jagada.”
Eesti parlamendi väliskomisjoni aseesimehe sõnul on üldise julgeolekuolukorra kõrval kõige teravamad probleemid Gruusia ühiskonnas seotud majanduse, sotsiaalsfääri ja keskkonnaga. “Tööpuudus on kõrge ja sissetulekud väikesed, samas on Gruusia ühiskonnas levinud hoiak, et eraettevõtlusega tegelemise, riskide võtmise asemel on turvalisem ja popim minna tööle avalikku teenistusse,” rääkis Pentus-Rosimannus. “Kriitilised NGOd peavad avaliku sektori suurust ja üldist läbipaistmatust aga üheks suuremaks probleemiks.”
Pentus-Rosimannus jagas Gruusia parlamendi keskkonnakomisjoni liikmetega Eesti kogemust ka üldise loodushoiu ja keskkonnateadlikkuse tõstmise teemal. Tema sõnul on keskkonnaprobleemide teadvustamine ja nendele lahenduste otsimine eelmise aasta sügisel valitud Gruusia parlamendis saamas samuti üha tähtsaks teemaks. “Suur mure on näiteks tohutu autostumise, üsna kaootilise linnaplaneerimise ja liiklusega kaasnenud väga tõsine linnaõhu probleem, mis paratamatult avaldab ühe tegurina mõju ka majandusele – saastunud keskkonda investeeringute tegemine, töökohtade loomine ei ole atraktiivne,” rääkis ta.
Lähikuude peamiseks teemaks kujuneb Gruusia parlamendis valmiv uue põhiseaduse eelnõu, mis tõenäoliselt muudab muuhulgas oluliselt kohalikku valimissüsteemi. “Esialgne eelnõu muudab Gruusia parlamendi rolli tulevikus tugevamaks, aga avalik debatt alles algab ja loodetavasti saab see olema kirglik,” ütles Pentus-Rosimannus.
Allikas: Riigikogu, 3.aprill 2017