Eestis on käibemaksukohusluse piirmääraks 16 tuhat eurot. Aga see peaks olema oluliselt kõrgem.
Selgituseks neile, kes asja ei tunne: käibemaksukohusluse piirmäärast suurema käibe puhul peab ettevõte hakkama hinnale lisama käibemaksu. Ehk ettevõtte, mille kogukäive on aastas jõudnud piirini, kust järgmise müügiga ületatakse 16 tuhande euro piir, peab pöörduma maksuametisse, võtma end arvele käibemaksukohuslasena ja edaspidi lisama hinnale 20% ja tasuma käibemaksu.
Hinna tõstmine on probleemiks neile ettevõtteile, kes müüvad oma kaupa eraisikutele. Viimased on hindade osas oluliselt tundlikumad kui ettevõtjad. Lihtsalt seetõttu, et käibemaksukohuslastest ettevõtjad saavad enda poolt tasutud käibemaksu nö maha arvata, seega neil pole üldjuhul vahet kas tegemist on käibemaksuga või –maksuta hinnaga.
Muidugi võib ka eraisikule müüdava kauba-teenuse lõpphinda hinda tõsta vähem või üldse mitte, kuid see tähendab, et ettevõtja kulude poolele lisandub käibemaks. See võib tähendada, et ots-otsaga väljatulek läheb keerulisemaks kui mitte võimatuks. Hinda tõustes võib kasvav ja edukas ettevõte kaotada kliente neile, kes suudavad oma käivet hoida 16 tuhandest eurost väiksemana. See tähendab, et raskustesse jõutakse enne, kui suudetakse kliendid endale kinnistada.
Ja ärgem rääkigem sellest, et teeme meetme ja toetuse alustavale ettevõttele! Enamus ettevõtjaid ei taha toetusi, vaid arukaid reegleid, millest kinnipidamine ei ole kulukas, koormav ning tagab konkurentide võrdse kohtlemise. Meetmeks ongi kõrgem käibemaksukohusluse piir, kusjuures selline meede, mille kasutamiseks pole vaja pabereid määrida.
Käibemaksukohuslaseks saab muidugi registreerida ka 16 tuhandest eurost väiksema käibe puhul, kuid see on mõttekas juhul, kui ettevõtte ostab teistelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid, mis on käibemaksuga maksustatud. Nendeks ostudeks võivad olla tootmises kasutatavad materjalid, seadmed või teenused, mis on olulised ettevõtte toimimiseks. Kuid ettevõttel, mille kuludeks on üksnes või valdavalt tööjõukulud, pole midagi maha arvata.
16 tuhande eurone aastakäive tähendab 1333 tuhande eurost kuukäivet. See tähendab 995 eurost brutopalka ühele töötajale, mis on vähem kui praegune keskmine kuupalk. See tähendab, et ettevõttel ei ole mitte mingeid muid kulusid peale tööjõukulude ja kasumit ei teenita. See tähendab, et ettevõte ei kasva. Praegune käibemaksukohusluse piir sobib mikroettevõttele, mis ei soovigi kasvada, vaid mille eesmärgiks on ots-otsaga väljatuleku tagamine. Kuid ka seda ei pruugi jätkuda kauaks, sest palkade tõus viib paratamatult selleni, et ühel hetkel on 995 eurot brutona (801 eurot neto) liialt vähe.
Kui käibemaksukohusluse piirmäär seati 16 tuhandele, oli keskmine palk selline, et selle 16 tuhande sisse mahutus üle kolme aastast brutopalka. Ehk reaalselt on käibemaksukohusluse piir jäänud tõsiselt ajale jalgu. Kui me räägime sellest, et Eesti ettevõtted peavad oluliselt enam tõstma oma lisandväärtust – selle kaheks olulisemaks komponendiks on töötasu ja kasum -, siis ei peaks mikroettevõtteid, mis soovivad kasvada, takistama. Käibemaksukohusluse madal piir aga justnimelt pärsib nii ettevõtte kasvuhuvi kui ka lisandväärtuse suurendamise huvi.
Käibemaksukohusluse piirmäärad on naabermaades Eesti omast oluliselt kõrgemad: Lätis 50 tuhat eurot ja Leedus 45 tuhat eurot. Seega oleks oluline, et me seaksime ka Eesti ettevõtjaile vähemalt võrreldava kasvuvõimaluse.
Valitsus on arutanud rahandusministeeriumi analüüsi käibemaksupiirmäära tõstmise mõjude üle ning nõustunud piiri tõstmisega 25 tuhande euroni. Kuid võiks rohkem, sest 50 tuhat eurot oleks hädavajalik miinimum. Kasvõi seetõttu, et jõuda naaberriikidega võrreldavale tasemele. Jah, käibemaksu piirmäära tõstmisega väheneb arvestuslikult maksutulu (25 tuhande puhul 2,4 milj eurot). Kuid piiri tõstmine suurendab ettevõtete huvi kasvada, samuti pärsib varimajandust, mistõttu reaalselt võivad maksutulud kahaneda hinnatust vähem või isegi kasvada.
Väheoluline pole seegi, et käibemaksupiiri tõstmiseks tuleb saada nõusolek Brüsselist. Ühelgi riigil pole seni selle saamisega probleeme olnud (lubatud on 100 tuhat eurot), kuid ehk oleks mõttekas korduvate taotluste asemel koheselt pisut pikem samm võtta?
Suuremaid ettevõtteid käibemaksupiirmäära küsimus ei huvita, nagu ka neid, kes töötavad eelkõige teiste ettevõtete jaoks või kus kuludes on sisse ostetavaid kaupu ja teenuseid. Teeme ka puhtalt tööjõule toetuva äritegevuse mõnevõrra soodsamaks ja tõstame käibemaksukohusluse piiri 50 tuhande euroni.
Allikas: Maris Lauri blogi, 10.veebruar 2016