Lastekaitseseaduse muutmise eelnõu jõustumisel perekonna ja eraelu kaitse suureneb, leiab riigikogu aseesimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv.

Randjärv tõi välja, et lastekaitseseaduse eelnõu vastased on keskendunud kahele väitele: taunitakse lastekaitsetöötaja õiguste suurendamist ning hirmutatakse sellega, justkui võimaldaks uus eelnõu lastekaitsetöötajal lapse perest kergekäeliselt eemaldada.

„Lastekaitsetöötaja otsustusõiguse laiendamine on positiivne eesmärk, kuna selle juurde käivad ranged nõuded pädevuse osas – kutsestandardite kehtestamine ning vajaliku väljaõppe kohustus. Kohalik omavalitsus on vajadusel kohustatud moodustama nõuandva organina valla või linnavalitsuse juurde laste ja perede komisjoni, et otsust lapse saatuse osas ei jäetaks vaid üksiku ametniku meelevalda,“ selgitas ta.

Teise kriitikat pälvinud sätte osas on Randjärve sõnul oluline välja tuua, et last on perekonnast eemaldada võimalik ainult ajutiselt kuni 72 tunniks juhul, kui tema elu või tervis on hädaohus ja see oht on vanema põhjustatud või keeldub vanem lapsele abi osutamast.

„Säte kitsendab eelmise perekonnaseadusega kehtestatud võimalusi laste peredest eemaldamiseks, sest uue seaduse järgi saab see toimuda ainult äärmuslikul juhul. Maakeeli öeldes: hetkel kehtiva seaduse kohaselt on last perest eraldada isegi lihtsam. Teisalt, kindlasti ei saa pooldada lapse kergekäelist eraldamist perest, kuid lapse õigeaegne probleemsest perest eemaldamine võib tagada tema turvalisuse,“ ütles ta.

„Lastekaitseseaduse uue versiooni järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. See tähendab, et lastekaitseseaduse jõustumisel perekonna ja eraelu kaitse suureneb, mitte ei kahane,“ lisas Randjärv.