Reformierakonna liikme Laine Randjärve hinnangul ei saa teha haldusreformi käsu korras, samas ei ole tema sõnul selles küsimuses ka lihtsaid lahendusi.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinosvki rääkis ETV saates “Foorum”, et Eestis on läbi mõtlemata administratiivne olukord ehk haldusreform, mis peaks tegelikult juba ammu tehtud olema.
“Praegu toimub see, et väga suur hulk omavalitsusi elab projektist projekti ja ootab kuni riik näpu otsaga annab neile midagi /…/, aga põhimõtteliselt on praegune tendents sinnapoole, et väikesed omavalitsused suretatakse järjest välja,” rääkis ta.
Ossinovski hinnangul saab olukorda muuta koostöös riigiga. “Need kaks valitsustasandit on paralleelsed ja loomulikult peaksid nad olema omavahel sünergilised. See, et nad on vastandlikud, on kahjulik linna arengule. Aga lõppkokkuvõttes vastutus selle eest, et kohalik omavalitsus saaks toimda normaalselt, lasub riigil ja riik on jätnud siin kõik tegemata. Ehk need kohustused, mis kohalikule omavalitsusele pannakse, on ilmselgelt paljudes omavalitsustes suuremad kui tegelik rahastu selleks, et neid teha. See on probleem ja siin pole palli veeretadad kuhugi mujale, kui praegusele ja varasematele valitsustele, kes pole suutnud haldusreformi ära teha,” selgitas Ossinovski.
Isamaa ja Res Publica Liige Margus Tsahkna sõnul on vaid sotsiaaldemokraadid ja IRL erakonnad, kes tahavad teha tsentraalset ehk riigipoolset haldusreformi ning ta loodab, et Euroopa Liidu struktuurfondidest saadav regionaalraha 100 miljonit eurot on reformile abiks.
Laine Randjärv rääkis aga saates, et tema hinnangul ei ole haldusreform ülevalt alla käsu korras tehtav asi. “See pole võimalik, kuidas te kujutate ette, et minnakse maale ja kästakse kedagi. Käsumajanduse ajad on ammu juba läbi. Ma tahaks meelde tuletada aega, kui regionaalminister oli Vallo Reimaa. Me olime ainult koerasabast veel üle minemas, et saada reform ära tehtud, aga need asjad jooksid kokku ja need asjad muutusid täiesti kardinaalselt. Siin lihtsaid lahendusi pole, aga siin on see koht, kus ei saa olla kummaltki poolt üksinda – ei see, et riik sunnib peale, ega see, et vallad saavad kuidagi ise seda teha,” selgitas Randjärv.
Tsahkna märkis, et omavalitsused peavad haldusreformi osas läbi rääkima, kuid selge initsiatiiv peab tulema riigilt.
“Kõik sotsiaalhoolekande teenused on seotud sellega, et omavalitsused pole võimelised pakkuma teenuseid ja see on haldusreformi tegemata jätmise süü ja see on muidugi riigi küsimus koos kohalike omavalitsustega. Vabatahtlikkuse jutt viib meid jätkuvalt sellesse, et me raiskame raha ja inimesed elavad väga keerulises olukorras,” ütles ta.
Ossinovski rääkis, et põhimõtteline arusaamatus on selles, mis kohaliku omavalitsuse tasandil otsustatakse. Tema hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse tasandil otsustada, mis on omavalitsuse ülsanded ja finantseerimismudel.
“Nad saavad otsustada, kas nad ühinevad või mitte. Kui paned kaks tühja vaest valda kokku, tuleb üks suur vald, kus on keskus ja ülejäänud on ääremaa. See on mitmes kohas läbi tehtud, mõnes kohas on see võimalik, aga paljudes kohtades ei muutu midagi, kui paned vaesed vallad kokku. Tuleb alustada sellest, et alguses tuleb sätestada ära, missugused on omavalitsuste ülesanded ja seejärel sätestada, kes ja kuidas neid rahastab. Kolmas küsimus on see, millised on reaalsed administratiivsed piirid,” selgitas Ossinovski.
Allikas: ERR, Merili Nael, 24.04.2013