uudised

Kui ma mõtlen Eestist 10 aasta pärast, siis paratamatult mõtlen selle peale, millineEesti võiks 10 aasta pärast olla. Seega on see unistuste Eesti, aga loodetavasti mitte utoopiline Eesti.

Kõige järgneva eelduseks võtan selle, et maailm meie ümber pöördumatult ei muutu ja me oleme endiselt vabad ja heades suhetes oma nii Euroopa riikide kui ka teiste liitlastega, sest vastasel juhul oleks selles võrrandis liiga palju muutujaid.

Minu unistuse Eesti on võimaluste Eesti. See on Eesti, kus inimestel on palju vabadusi ja nii vähe keeldusid, kui vajalik. Ja keeldusid ei ole palju vaja, sest inimeste sisemised väärtushinnangud ja sisemine eetline kompass ei luba teistele liiga teha. Kui viis aastat tagasi ilmunud inimarenguaruanne tõdes, et taasiseisvunud aastatega ei ole meie väärtushinnangud palju kommunistlike riikidega võrreldes muutunud, siis 10 aasta pärast on uus juba taasiseseisvunud Eestis kasvanud põlvkond juba piisavalt küps olemaks positiivne ja üle minevikutaakadest. 10 aasta pärast on inimesed aru saanud, et üksteist tuleb aidata ja seetõttu on inimesed hakanud rohkem annetama ja heategevusega tegelema. Väetite aitamine on paremini toimetulejatele auasi. Inimesed teevad ka rohkem koostööd, sest nii saavutatakse paremaid tulemusi.Read More »Kaja Kallas: Milline on Eesti 10 aasta pärast?

Reidi tee kurivaim ei lase magada! Linnajuhtide viitsimatus või võimetus asja paremaks teha ajab vara voodist välja. Eilne debatt tegi niimõndagi selgeks, ehkki suutsin seal viibida vaid esimese poole. Oleksin tahtnud niiväga ise laval olla, et linnaarhitekti piinlik ja jõuetu jutt ümber lükata. “Pole nõudlust, teeme nii nagu alati on tehtud, teisiti ei saa, teisiti ei jõua, riik ei luba bla bla” (viimane muide puhas vale). Andres Sevtsuki viimane Postimehe artikkel (http://m.postimees.ee/section/81/3803423 Loe lõpuni läbi!) on kõige põhjalikum seni Reidi tee analüüsidest. Võtab üksipulgi läbi suure osa argumentidest: Miks Reidi teed pragu kavandatud kujul ehitada ei tohi – ja milline võimalus oleks Tallinnal kui teeksime teest tänava!

Kõige eredamad mälestused on mul esimesest Arvamusfestivalist. Olin varem kuulnud plaanist sellist asja korraldada, ja siis kuskil suve alguses võttis minuga ühendust Urmo Kübar ja pakkus mulle modereerida arutelu teemal “Kui kallis on vaesus?”. Olin alguses tõrges, sest ma ei olnud ühtegi paneeli modereerinud ja kahtlesin, kas saan ikka hakkama. Urmo arvas, et kui saame õiged osalejad, siis pole moderaatoril suurt midagi teha ja debatt kujuneb lausa iseenesest. Pika veenmise peale andsin nõusoleku, sest mõte osaleda aktiivselt sellisel põneval uuel üritusel paelus mind.Read More »Kaja Kallas: moderaatori kogemusest läbi ebaedu näite

Üks esimesi õpetussõnu, mida oma vanematelt mäletan, oli, et kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda lugupidamisega. Olen nii ka läbi elu püüdnud käituda. Ometi näen pidevalt, kuidas ikka tehakse vahet inimeste päritolul või staatusel ja seetõttu koheldakse neid erinevalt.

Minuni jõudis selline vahetegemine, kui olin kunagi advokaadina ühel suurel konverentsil Brüsselis. Kohvilaua vestlusringis vaatasid lõunapoolsetest riikidest pärit advokaadid minust lihtsalt läbi ja ignoreerisid igati. See aga häiris väga minu Soome kolleegi ja head sõpra, kes polnud sellise vahetegemisega harjunud. Kui ta suunas jutu sellele, et mu isa on Euroopa Komisjoni asepresident, siis äkitselt hakkasid kõik mu visiitkaarti küsima ja ma muutusin nähtavaks. See oli omakorda nii mulle kui Soome kolleegile ebamugav.Read More »Kaja Kallas: hierarhiatest ja lugupidamisest

On liigne lihtsustus väita, et Euroopa Parlamendi saadik Yana Toomi ning tema lätlasest ja hispaanlasest Kremli-meelse sõbra käigul Süüriasse ei ole mingit mõju. On. Ainult et mitte Euroopa Liidu poliitikale.

Esiteks kujundab Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Ülemkogu, kus otsused neis küsimustes tehakse konsensuslikult. Kõik liikmesriigid peavad olema ühel nõul. Ka Eesti. Ka Läti. Ka Hispaania. Read More »Keit Pentus-Rosimannus: Keda esindas Kremli protežeega Süürias kohtunud Yana Toom?

Mul on paar väga head Briti saadikust sõpra, kelle pingutusi eurokampaaniaga seoses nägin ja kes tegid väga palju tööd, et inimesi veenda. Nüüd jagavad nad neid kirju, mida inimesed neile saadavad. Ja need on südantlõhestavad (lisaks ka väga ilusas inglise keeles). “Tehke midagi! Ärge laske sellel sündida! Miks te lasete lõhkuda, mida ehitada on olnud nii keeruline?”Read More »Kaja Kallas: BREXIT: Eestil peab olema plaan B

« Eelmine
1
…
17
18
19
20
21
…
52
Järgmine »