Kui ma mõtlen Eestist 10 aasta pärast, siis paratamatult mõtlen selle peale, millineEesti võiks 10 aasta pärast olla. Seega on see unistuste Eesti, aga loodetavasti mitte utoopiline Eesti.
Kõige järgneva eelduseks võtan selle, et maailm meie ümber pöördumatult ei muutu ja me oleme endiselt vabad ja heades suhetes oma nii Euroopa riikide kui ka teiste liitlastega, sest vastasel juhul oleks selles võrrandis liiga palju muutujaid.
Minu unistuse Eesti on võimaluste Eesti. See on Eesti, kus inimestel on palju vabadusi ja nii vähe keeldusid, kui vajalik. Ja keeldusid ei ole palju vaja, sest inimeste sisemised väärtushinnangud ja sisemine eetline kompass ei luba teistele liiga teha. Kui viis aastat tagasi ilmunud inimarenguaruanne tõdes, et taasiseisvunud aastatega ei ole meie väärtushinnangud palju kommunistlike riikidega võrreldes muutunud, siis 10 aasta pärast on uus juba taasiseseisvunud Eestis kasvanud põlvkond juba piisavalt küps olemaks positiivne ja üle minevikutaakadest. 10 aasta pärast on inimesed aru saanud, et üksteist tuleb aidata ja seetõttu on inimesed hakanud rohkem annetama ja heategevusega tegelema. Väetite aitamine on paremini toimetulejatele auasi. Inimesed teevad ka rohkem koostööd, sest nii saavutatakse paremaid tulemusi.Read More »Kaja Kallas: Milline on Eesti 10 aasta pärast?