Millist tundi Sina kooliajal kõige enam ootasid? Paljud Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlased vastavad: Anu Kušvidi kirjandusetundi. Särava õpetajana on Anu silma jäänud ka väljaspool oma koolimaja – sel sügisel pälvis ta tiitli Tallinna aasta õpetaja 2016. Täna jutustab Anu, milliste rõõmude, murede ja eelarvamustega ta õpetajatöös kokku puutub. Režissöör Märten Vaher, autor-toimetaja Mari Tamm, produtsent Hannela Lippus.Read More »Meie inimesed: Anu Kušvid
uudised
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb täna ja homme Kosovo pealinnas Prištinas toimuval Euroopa Liidu rahvusparlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumisel, kus käsitletakse Balkani riikide tulevikku Euroopas.
Pentus-Rosimannus kohtub kahepoolselt ka Kosovo dialoogiministri Edita Tahiriga, kellele kinnitab Eesti toetust Kosovo pürgimisel Euroopa Liitu.
“Kogu Lääne-Balkani piirkond vajab tähelepanu ja arvestades sealseid arenguid ka kinnitust, et Euroopa kursi valinud riike toetatakse jätkuvalt,“ ütles Pentus-Rosimannnus. „Eesti toetab Kosovo püüdlusi Euroopa Liiduga integreerumisel ja on valmis jagama reformikogemusi.”Read More »Keit Pentus-Rosimannus: Eesti toetab Kosovo püüdlusi Euroopa Liiduga integreerumisel
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon ootab haridusminister Mailis Repsilt selgitusi, miks muudab valitsus seni kehtinud poliitilist konsensust eestikeelsest gümnaasiumiharidusest ja riigikeelse õppe suurendamisest.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, endine haridus- ja teadusminister Maris Lauri lausus, et eestikeelse õppe laiendamise vältimatu eeldus on järjepidevus ja üheselt mõistetavad sõnumid riigi poolt.
„Paraku on Keskerakonnast – peaministri ja haridusministri parteilt – tulnud avaldusi, mis seda konsensust vaidlustavad ja 60:40 nõude kaotamist lubavad. Soovime teada, millega põhjendatakse keelepoliitika muutmise soovi ning miks annab Keskerakond eesti- ja venekeelsele auditooriumile keeleõppest vastandlikke lubadusi,“ ütles Lauri.Read More »Maris Lauri: erandid lõhuvad hariduse taset
Koolitund 1. Miks on kõrgepalgalised olulised?
Siin ja edaspidi on jutt üldistest põhimõtetest mitte ebaõiglastest üksikjuhtumitest
- On tõestatud, et kõrgema haridusega inimesed teenivad keskmiselt rohkem palka. Rõhutan, keskmiselt. Ehk siis see ei ole absoluutne ja mõnedest põhjustest on juttu allpool. On olemas hulk ameteid, kus saavadki töötada üksnes või üldjuhul kõrgharidusega inimesed. Arstid, õpetajad, teadlased, riigiametnikud, erinevate alade insenerid, suurem osa pisutki suuremate ettevõtete omanikest ja juhtidest on kõrgharidusega. Miks? Eks ikka seetõttu, et on vaja teadmisi. On vaja tahet ja aega, et neid kõiki teadmisi omandada. See ei tule kindlasti lihtsalt, seetõttu loobutakse tihtipeale paljust.
- Üldiselt on ka nii, et sarnaste ametite puhul saavad need inimesed rohkem palka, kes teevad rohkem või kes teevad kvaliteetsemat tööd. Kui üks õmbleja saab vahetuse jooksul valmis 8 jopega ja teine 6 jopega, siis ilmselt peaks esimene rohkem palka saama. Kui just teisel on kõik 6 jopet väga kvaliteetselt tehtud aga esimesel on kvaliteetsed vaid pooled. Ehk siis paratamatult mõjutavad palka ka töötajate oskused, nende suhtumine töösse, suhtlemisoskused klientidega, jne. Ilmselt jäävad sellised kvaliteetsemat tööd tegevad töötajad ka ülemustele silma ning nende edutamine ja premeerimine on oluliselt tõenäolisem kui keskmistel.
- On ameteid, kuhu asumine nõuab rohkem ja põhjalikumat ettevalmistust, ning selliseid, kus oskuste omandamine ei võta palju aega ja energiat. See mõjutab seda, kui lihtsalt on võimalik töötajaid leida. Mida lihtsam on töötajaid leida mingile ametikohale, seda madalamad kipuvad seal olema palgad. See on lihtsalt nõudluse ja pakkumise mõju tööjõu hinnale ehk palgale. Praktikas tähendab see seda, et arstiks õppinu võiks, kui ta tahaks (ja ma loodan, et ta ei taha), minna tööle müüja või autojuhina, see võib nõuda võib-olla mõned päevad juhendamist, kuid seejärel saaks ta ilmselt müüja või autojuhina hakkama. Kui müüja või autojuht tahaks arstiks hakata, siis peaks ta minema ülikooli ja kulutama aastaid õppimisele. Ehk liikumine madalama palgaga töölt kõrgema palgaga tööle ei ole sugugi nii lihtne, üldjuhul nõuab see eelnevat ja pikaajalist pingutamist. Samas vastupidi on liikumine oluliselt lihtsam, küsimus on lihtsalt tahtmises ja laiemas vaates kindlasti ka otstarbekuses. Teada on ka see, mitte kõik inimesed ei suudagi kõiki ameteid omandada, sealjuures oma vaimse võimekuse või ka iseloomu omaduste tõttu.
- Kui mingid ametid on olemas, siis ilmselt on nad ka ühiskonnas vajalikud. See et mõningate ametite pidajaid on kõvasti rohkem kui teiste omasid ei näita midagi nende ametite tähtsuse või olulisuse kohta. Küll aga võiks mõelda, mis juhtuks, kui ühe või teise ameti pidajaid ei oleks või oleks neid praegusest oluliselt vähem. Müüjate nappust on hakatud kompenseerima iseteeninduskassadega, arstide nappus tähendab pikenevaid järjekordi. Masinakirjutajaid enam ei ole, IT spetsialistide puudus on karjuv. Ehk osade ametite vajadus väheneb, osade oma kasvab ning see mõjutab ka palgataset ja palgakasvu.
- Kuna palku mõjutavad väga mitmed tegurid, sealjuures vastandlikult, siis ei saa ühe teguri põhjal öelda, millisesse kategooriasse ühe või teise eriala või ameti palk peaks kuuluma. Näiteks võivad kõrgharidusega inimesed teenida suhteliselt vähe, kui nad ei tööta oma erialal või kohal, mis sisuliselt nõuaks kõrgharidust. Ka siis kui mõne eriala ja oskustega inimesi on liialt palju võrreldes töökohtadega (ülepakkumine), kipuvad sealsed palgad olema kehvad. Mõelgem nendele paljude ärijuhtimise bakalaureuse kraadiga inimesed, kes töötavad klienditeenindajatena.
- Keskmisest enam teeniv inimene annab ühiskonnale tegelikult päris palju tagasi nii oma oskuste ja teadmistega aga ka rahaliselt. Kuna Eestis on nii haigus-, töötus- kui ka pensionisüsteem solidaarsed, siis üldjuhul annavad enam teenivad inimesed süsteemi rohkem kui nad vastu saavad. Selleks, et maksta ühele inimesele keskmist pensioni (möödunud aasta III kvartalis 345 eurot), peab kas üks inimene teenima 2150 eurot või kaks inimest 1080 eurot kuus brutona. Sama moodi makstakse kõrgemalt teenivate inimeste palga pealt rohkem ravikindlustusse ja töötukassasse, aga ka tulumaksu. Üldiselt on täheldatud, et paremini teenivad inimesed jäävad töötuks harvem ja on ka tervemad. Niisiis on ka praegune maksu- ja sotsiaalsüsteem solidaarne. Kas see on piisav, on ühiskondliku diskussiooni küsimus.
Riigikogu arutab täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti välispoliitikat. Reformierakonna poolt sõna võtnud Keit Pentus-Rosimannus ründas teravalt praeguse valitsuse välispoliitikat, avaldame kõne täismahus.
Eesti-suguse väikeriigi eesmärkide jaoks valitsevad soodsad olud siis, kui meie väliskeskkonnaks on avatud ja väärtuspõhine riikidevaheline suhtlusruum, kus maksab rahvusvaheline õigus. Me saame selleks väga palju ise ära teha, aga mitte kõike. Me sõltume ja meid mõjutab maailmas toimuv.
Eesti riikluse püsimine ja eduvõimalused on alati ohus, kui maailm pöördub tagasi suurriikliku egoismi või dikteeritud jõupoliitika juurde. Paanikat kütmata on aus tunnistada, et täna on need põhimõtted ja väärtused, mis Eesti riigi edu toetavad, maailmas ohus.
Jõupoliitika ja suurriikide egoismi naasmine välispoliitikasse ei ole viimase aastaga mitte vähenenud. Vastupidi. Näeme, et lääne poliitiliste eliitide aastaid toimunud muretu triivimine ja ühiskondade aluskihtidest alanud vaikne nihestumine on tänaseks viimas uue maailmakorra künnisele ja see terenduv maailm ei ole Eesti jaoks parem.
Konkreetsemad arengud, mis agressiivse naabri kõrval meie turva- ja eduvõimalusi praegu väga oluliselt ohustavad, on läänemaailma koostöö ja vabakaubanduse võimalik asendumine suletuse ja vastasseisude, riigiegoismi ja protektsionismiga.Read More »Keit Pentus-Rosimannus: näeme järjest rohkem Keskerakonna mitteametlikku liini, mis ei toeta Eesti ametlikku välispoliitilist kurssi
Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Ivi Eenmaa esitas abilinnapea Kõlvartile arupärimise Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside kolimise hämara plaani kohta. Kokku esitas Eenmaa Kõlvartile 21 küsimust lootuses, et suve sumedal sumedal ja üldisel puhkuste ajal sündinud ja lapsevanemate eest kiivalt varjul hoitud plaanile on mõistlik selgitus ja positiivne tulem.
„Mul on häbi, et linnavalitsus on suvel salamahti sellise otsuse vastu võtnud. Kõige enam kaotavad sellest just lapsed. Ja kõige väiksemad. Ma ei tea, kelle peas see mõte sündis, kas direktori kuulsusejanu ja mõningast suurushullust meenutavas tegevuses või ametnike unistustes lõpetada pika ajalooga kooli maine. GAG saab hämaralt plaanilt külge aga koleda pleki,“ selgitas Eenmaa.Read More »Ivi Eenmaa: GAG-i algklasside kolimisest kaotavad need, kes peaks sellest võitma