Kõigest mõni kuu ametis olnud Maris Lauril (50) on kahju, et ta peab lahkuma ega saa paljusid plaane ellu viia, kuid ta loodab, et uus haridus- ja teadusminister vähemasti jätkab selliste oluliste küsimustega, nagu õpetajate palgatõus, teaduse rahastamine ja koolivõrgu korrastamine.
Maris Lauri sai haridusministriks pärast seda, kui senine välisminister Marina Kaljurand teatas ametist lahkumisest, et kandideerida presidendiks. Peaminister Taavi Rõivasel tuli paari päevaga leida uus variant ja nii ta otsustaski välisministriks nimetada Reformierakonna juhtfiguuri Jürgen Ligi ja viimase asemel haridusministriks endise rahandusministri Maris Lauri.
12. septembril haridus- ja teadusministriks kinnitatud Lauri ütles sel päeval ajakirjanikele, et ta plaanib kindlasti jätkata haridusmaastiku korrastamise ja reformide lõpule viimisega. Eesmärgina nimetas ta ka õpetajate palga tõstmise.
Lauri ei osanud ilmselt ette kujutada, et juba paari kuu pärast valitsus kukub. Nii pea kui uus valitsus on ametisse astunud, naaseb ta riigikokku.
«Kui on palju häid plaane, mille peab maha jätma, siis teeb see ikka murelikuks, et kas kõik läheb samamoodi edasi,» tõdes Lauri.
«Ma tõsiselt loodan, et kui uus valitsus tekib, kuigi ma ei ole selles sada protsenti kindel, siis nad kõike prügikasti ei viska ja lähevad ikka nende ideede ja heade asjadega edasi,» rääkis Lauri, lisades, et ta püüab kindlasti ka ise riigikokku naastes olulistel teemadel silma peal hoida.
«Teen omalt poolt ka edaspidi kõik, et nende heade asjadega, mis siin juba käimas on, ka edasi mindaks,» kinnitas ta.
Lauri võttis haridus- ja teadusministrina sihiks parandada teaduse rahastamist ja kaasata paremini erarahastust. Seejuures peab ta oluliseks, et leiutised, teadmised ja avastused jõuaksid tootmisse ja sealt ettevõtlusse.
Ministriametis soovinuks ta jätkata koolivõrgu korrastamise ja õpetajate palgaküsimusega. «Seadsin oma peas eesmärgiks, et järgnevatel aastatel oleks olnud õpetajate palgatõus 10-12 protsenti, et just selle eesmärgini peaksime võimalikult kiiresti jõudma,» rääkis Lauri.
IT-edulood ei tohi tuhmuda
«Mõte oli veenda ka kohalikke omavalitsusi rohkem selle teemaga tegelema ja selle üks võti on koolivõrgu korrastamine, mis muidugi paratamatult tähendaks teatud koolide sulgemist või ümberkorraldamist,» lisas ta.
Lauri esitas ka oma ametiaja jooksul riigikogule ülikooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel muutuks kõrghariduse rahastamise skeem ehk teisisõnu muutuks kõrgkoolide rahastamine stabiilsemaks ja väheneks aruandlus. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse ja Lauri loodab, et sellega minnakse edasi.
Lisaks kõrgkoolide ja teaduse rahastamisele tuleks tema sõnul ümberkorraldusi teha ka kutsehariduse rahastamises. Samuti peab ta väga oluliseks, et meie n-ö staarvaldkond ehk IT haridus ei känguks. «Kui meil ei ole tipptasemel spetsialiste ega häid õppejõude, siis hakkavad meie IT-edulood kiiresti tuhmuma. Selles on vaja väga jõulist edasiminekut ja mul oli tõesti plaan küsida järgmisest eelarvest selle jaoks oluliselt rohkem raha, kui praegu eraldatakse,» rääkis ta.
Samuti loodab ta, et jätkatakse noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis annaks kohalikele omavalitsustele rohkem ressursse, et pakkuda lastele enam valikuid ja paremat ligipääsu huvitegevusele.
«See praegu seisab, kuid loodan, et sellega minnakse väga kiiresti edasi. Mul on natuke kõhe tunne, et võib-olla selleks vajalik rahasumma jääb järgmisel aastal eraldamata,» ütles ta.
Rohkem riigigümnaasiumeid
Lauri sõnul tuleks kindlasti jätkata ka riigigümnaasiumide rajamisega. Just 2. novembril otsustati, et Tabasallu rajatakse riigigümnaasium ning kokkulepped on sõlmitud ka Viimsi, Rae ja Saue vallaga. «Loodan, et tulevad ka järgmised riigigümnaasiumid, seal hulgas Tallinnasse,» märkis ta.
Õhku jääb küsimus, mis saab Eesti Keele Instituudi (EKI) võimalikust ühinemisest Tartu Ülikooliga. «See on valus teema, millega ma ei saa kahjuks enam edasi tegeleda. Loodan, et kui uus minister otsuse langetab, siis teeb ta seda väga läbimõeldult,» lausus Lauri.
Ta leidis, et praeguses haridusseadustikus on paljud asjad ülepaisutatud. «Regulatiivne pool peaks olema selgem, et see ei oleks õpetajatele ja koolidele liiga piirav, et antaks rohkem vabadust õppetöö korraldamiseks. Just sai ka alustatud protsessi, mille eesmärgiks on jõuda õppekava mahu vähendamiseni, et õpilastel oleks tunnis aega asju korrata ja üle vaadata. Loodan, et sellega minnakse edasi.»
«Ma loodan, et minu asemele tuleb tõeline entusiast, kes tõesti tahab meie haridus- ja teadussüsteemi paremaks teha,» märkis Lauri, et see on ikkagi kõige olulisem.
Selle üle, kes võiks tema asemele tulla, ei hakanud Lauri spekuleerima. «Eks see ole uue peaministri otsustada.»
Järgmiseks haridusministriks Ossinovski?
Tänane Postimees kirjutas, et uueks haridusministriks võib saada praegune tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE), kes oli haridusminister ka 26. märtsist 2014 kuni 8. aprillini 2015. Tervise- ja tööministriks pakutakse omakorda keskerakondlast Mailis Repsi, kes on kahel korral olnud haridusminister, või Urve Palot (SDE), kes on olnud rahvastikuminister, ettevõtlusminister ning majandus- ja taristuminister.
1. jaanuaril 1966. aastal sündinud Lauri on lõpetanud Kohtla-Järve 1. Keskkooli, õppinud Tartu Ülikoolis majandusküberneetika erialal, kaitstes 1994. aastal teadusmagistri kraadi. Reformierakonda kuulub ta aastast 2014.
- Aastatel 2015-2016 oli Lauri riigikogu XIII koosseisu liige
- Aastatel 2014-2015 oli Lauri rahandusminister
- Aastal 2014 oli Lauri peaminister Taavi Rõivase nõunik
- Aastal 2011 asutas ta oma ettevõtte OÜ Oeconomia
- Aastal 2008 pälvis Lauri Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi
- Aastatel 1998-2011 töötas ta Hansapangas (Swedbankis)
- Aastal 1995 töötas Lauri analüütikuna Eesti Pangas
- Aastatel 1996-1998 töötas ta Tallinna Pangas
- Aastatel 1993-1994 töötas Lauri majandusministeeriumis
- Viie aasta jooksul viies haridusminister
Kui Maris Lauri riigikokku naaseb, kinnitatakse ametisse viimase kümne aasta jooksul juba seitsmes haridus- ja teadusminister, kusjuures viimase viie aasta jooksul on vahetusi olnud kõige rohkem.
Mida arvab Maris Lauri sagedasest ministrite vahetusest? «Kindlasti ei ole see ametnikele mugav, sest eks iga uue juhiga tuleb kohanduda, talle tuleb asju seletada ja kõike tutvustada. Teatud mõttes võib protsess pidurduda, aga eks see sõltub palju ka inimesest, kes ministriks tuleb, et kui suur huvi ja kui palju energiat tal on.»
Haridusministrid alates 2003. aastast
- Mailis Rand 01.01.2003 – 10.04.2003
- Toivo Maimets 10.04.2003 – 13.04.2005
- Mailis Reps (end. Rand) 13.04.2005 – 05.04.2007
- Tõnis Lukas 05.04.2007 – 06.04.2011
- Jaak Aaviksoo 06.04.2011 – 26.03.2014
- Jevgeni Ossinovski 26.03.2014 – 09.04.2015
- Jürgen Ligi 09.04.2015 – 12.09.2016
- Maris Lauri – alates 12.09.2016
Uue valitsusliidu korral astuvad ametist tagasi peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Maris Lauri, välisminister Jürgen Ligi, maaeluminister Urmas Kruuse, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, siseminister Hanno Pevkur ning riigihalduse minister Arto Aas, kellest saaksid riigikogu liikmed.
Riigikogu Reformierakonna asendusliikmetena lahkuvad parlamendist Vilja Savisaar-Toomast, Imre Sooäär, Andre Sepp, Kristjan Kõljalg, Mati Raidma, Rait Maruste ja Meelis Mälberg.
Allikas: 10.november 2016, Postimees