Järgmisest aastast võtab riik erilise tähelepanu alla Eestis elavad ligi 100 000 üksikpensionäri, kes kõik hakkavad saama 115 euro suurust lisatoetust. Uus aasta toob pensionäridele veel teisigi häid sõnumeid, sealhulgas jätkuva pensionitõusu ja 85 euroni suureneva hambaravihüvitise.
Aeg, mil järsku märkad, et aastate poolest kuulud kohe kindlasti pensioniealiste hulka, tuleb, nagu ikka, ootamatult ja kiiresti. Lisaks saad aru, et ka sinu sõbrad, endised töökaaslased ja muidu palju toredaid inimesi kuuluvad tegelikult samasse eagruppi. Omakeskis me naljatame, et meie oleme ju noored, kuid peale tulnud põlvkond hakkab vanaks saama.
Riigi ülesanne on pakkuda kindlustunnet ja tuge nendele, kes seda enim vajavad. Eakad ja eriti üksi elavad pensionärid on tihti need, kelle jaoks isegi igapäevane toimetulek, rääkimata muust, ei ole lihtne. On minulgi tuua näiteid inimestest, kes kahekesi olles tulid kenasti toime, kuid üksi jäädes on märksa keerulisem.
Pensionärid hoiavad kõiges kokku, et kohustuslikud maksed oleksid tehtud. Selle nimel loobutakse paljust, mis tavalist inimlikku rõõmu toob. Olgu selleks siis kontserdi- ja teatripiletid või mõne uue asja soetamine. Kui midagigi jääb alles, siis tavaliselt mõeldakse, kuidas lapsi või lapselapsi rõõmustada.
See oli kaks ja pool aastat tagasi, kui Taavi Rõivas debateeris Kuku raadio saates „Valimisstuudio“ Keskerakonna liidri ja nende peaministrikandidaadi Edgar Savisaarega. Taavi Rõivas oli mees, kes lubas võtta „üksi elavate pensionäride toetamise oma südameasjaks“. Ja nüüd on esimene samm tehtud. Järgmisest aastast hakkavad kõik üksi elavad pensionärid saama ühekordset lisatoetust 115 eurot.
Mina usun, et see toetus ei ole tehtud „linnukese“ kirja saamiseks, küll aga eelkõige hoolivuse näitamise nimel. Ükski toetus ei asenda mitte kunagi üksioleku valu, kuid võib mõnikord leevendust pakkuda küll. Kindlasti on see samm õiges suunas – toetada eakate toimetulekut. Lisaks on tegemist rahaga, mis ei mõjuta teiste toetuste saamist, on vabastatud tulumaksust ning kuulub väljamaksmisele siis, kui väljamakstav pension jääb alla 470 euro.
Mäletan hästi, kuidas viimased kümme aastat on Keskerakonna liidrid pidevalt hirmutanud rahvast Reformierakonna „plaaniga“ külmutada või koguni vähendada pensione. Tegelikkuses on olnud vastupidi. Pensionide iga-aastast tõusu, kasvõi sammu kaupa, ootavad kõik ja alati. Nii ka järgmisel aastal – pension kasvab keskmiselt 417 euroni ning on endiselt maksuvaba.
Üks hea uudis on tuleval aastal minu eakaaslastele veel. Eriti neile, kes on hammaste ravimist edasi lükanud, sest olgem ausad, see on kallis lõbu. Uuest aastast tõuseb pensionäride hambaravihüvitis tänaselt 19,18 eurolt 85 eurole. Lisaks jääb alles ka proteesihüvitis summas 255,65 eurot kolme aasta peale.
Muidugi on alati soovid suuremad kui võimalused, kuid kui kõik see, mida riik tuleval aastal pensionäride toetuseks suunab, kokku rehkendada – 5,2% pensionitõus, lisaks 85-eurone hambaravihüvitis ja üksi elavate pensionäride 115-eurone toetus –, siis teeb see kokku kenakese summa.
Aga, mis kõige tähtsam! Hoidkem endas eestlastele omast oskust: oskust tunda rõõmu ka väikestest asjadest, millel on suur tähendus. Ja hooligem üksteisest!
Allikas: 25.oktoober 2016, Lääne Elu