Reidi tee kurivaim ei lase magada! Linnajuhtide viitsimatus või võimetus asja paremaks teha ajab vara voodist välja. Eilne debatt tegi niimõndagi selgeks, ehkki suutsin seal viibida vaid esimese poole. Oleksin tahtnud niiväga ise laval olla, et linnaarhitekti piinlik ja jõuetu jutt ümber lükata. “Pole nõudlust, teeme nii nagu alati on tehtud, teisiti ei saa, teisiti ei jõua, riik ei luba bla bla” (viimane muide puhas vale).  Andres Sevtsuki viimane Postimehe artikkel (http://m.postimees.ee/section/81/3803423 Loe lõpuni läbi!) on kõige põhjalikum seni Reidi tee analüüsidest. Võtab üksipulgi läbi suure osa argumentidest: Miks Reidi teed pragu kavandatud kujul ehitada ei tohi – ja milline võimalus oleks Tallinnal kui teeksime teest tänava!

Debatil olid kohal toredad mehed Norma portfelli ja hallide habemetega. Aga kas tõesti nemad peavad kujundama meie laste jaoks linna, mida noored ei taha, milles nemad ilmselt toimetama ei hakka. Noored on tragid ja paindlikud – lähevad mujale ja teevad omale väiksemas skaalas parema ruumi. Kas me peame tegema tagantjärgi raske raha eest läbi vead, mida läänemaailm juba paar aastakümnet veel suurema eest parandavad? Jupike 20a tagasi planeeritud Põhjaväila on meil olemas Ahtri tn ja Mere pst ja Põhja puiestee vahelise alana – jabur ligi- ja ülepääsmatu asfaldimeri, mis välistab linnaliku ruumi – ja tänaseni pole leitud lahendust kuidas seda parandada. Ja nüüd plaanime kogu südalinnast idasse jääva mereäärse linna selliseks teha!

Helsinki sadamas ei ole vähem kaupa ja suuri autosid, aga nemad on ka kõige uuemasse sadamasse esmalt rajanud värske trammiliini ja linnaliku hoonestuse. Linnaarhitekt ütles eile, et lausa 3 bussipeatust on Reidi teele kavandatud, küll siis liini ka teeme kui nõudlust peaks tekkima. Ei teki. Järvevana teel ka ei teki. Mis seal ikka teha muud kui autosse varjuda ja gaasi anda.

Käisin eile mööda uut Majaka tn trammiga sõitmas, püüdsin ka Ülemistesse trammiga minna. Sinnagi riigiga koos suure raha eest püütakse nüüd tagantjärele “kui nõudlus tekkinud on” – ja lennujaama trammi viia. Keeruline ja üldse mitte kutsuv seal keset maanteed. Aga asi seegi. Ülemiste suurune kaubanduskeskus on dominant, mis nagunii kogu sealse ümbritseva linnaruumi võimalikust elust tühjaks imeb. Ja need teed on vähemalt linnaservas ja vanad.

AGA ärme tee kesklinna UUT MAANTEED. Teeme tänava. Ja enam ei ühtegi suurt kubanduskeskust kesklinna. Siis tekib ehk ostujõu kasvades ja kvaliteetse väliruumi juurde tekkimisel ka mitmekesisemat kaubandusruumi, mis omakorda elavdaks linnaelu. Meil ja Tallinnal on potentsiaali olla linn. Väga lahe linn. Omanäoline põnev merelinn.

Allikas: Yoko Alender blogi, 19.august 2016