2015. aasta kevadest peale on erakoolide teemaga seotud kirglikud pealkirjad „kaunistanud“ online portaale ja päevalehti küll suures, küll veelgi suuremas kirjas.
Aasta hiljem on valitsus jõudnud erakoolide rahastamise küsimuses lõpuks kokkuleppele ning 2014. aasta sügisel riigikohtus tehtud otsus saab loodetavasti lähiajal ka erakooliseaduse muudatusena vormistatud.
Enne kui tutvustada koostöös koolipidajatega leitud lahendusi, tahan veelkord rõhutada, et riigipoolne erakoolide rahastamine pole kunagi olnud küsimärgi all.
Koolidega seotud inimesed on muretsenud tegelikult selle üle, kas kohalikud omavalitsused neid jätkuvalt toetavad. Aga kuna avalik raha on nii kohalike omavalitsuste poolt tasutud tegevuskulude kui ka riigi eelarvest makstav õpetajate palgaraha ehk haridustoetus, siis on ühise nimetaja all olev „maksumaksja” raha diskussioonides kas meelega või meeletult lihtsalt pandud ühte potti.
Kui selline segaduse tekitamine ja asjaosalistesse hirmu külvamine ka kellelegi kasulik oli, siis praeguseks on küll heameel tõdeda, et tänu aruteludele erakoolide teemal, on saanud lisaks rahastamise teemadele suure tähelepanu osaliseks ka pedagoogikateaduse valdkonna küsimused, milledest olulisim mu meelest on igasse õpilasse individuaalse lähenemise tähtsustamine – olgu see waldorfkoolides, kristlikes koolides, haridusliku erivajadusega koolides, aga ka täiesti tavalise õppekavaga põhikoolides üle terve Eesti.
Kogu selle pika diskussiooni käigus Riigikogus kultuurikomisjoni eestvedamisel on lepitud kokku, et hariduslike erivajadustega laste koolituse peab riik oma õlule võtma sajaprotsendiliselt. Haridusvaldkonna rahastamise arutelul riiklikult tähtsa küsimusena oli tõsiselt kõne all tugiteenuste olulisus koolides kohapeal. Samuti jõuti üldjoontes tõdemuseni, et haridusküsimuste korraldamine alus- ja põhihariduse astmetes on kohaliku omavalitsuse haldusalas ning neid tuleks selles protsessis rohkem usaldada.
Erakoolide rahastamise osas ollakse lähedal kokkuleppele, mis lubab riigipoolset lisatoetust kuni 31. detsembrini 2019. Riigipoolne tegevustoetuse suurus on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kolme aasta jooksul kokku suurusjärgus 15 miljonit eurot. Toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta.
Loodetavasti toetavad kohalikud omavalitused vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus. Seaduse jõustumisel on omavalitsused kaasatud erakoolide asutamisprotsessi selle läbi, et neilt küsitakse arvamust enne uuele erakoolile koolitusloa väljastamist.
Kokkuvõttes tahan tänada kõiki osapooli konstruktiivse, kindlameelse, kannatliku ja loomingulise arutelu eest. Petitsioon, millel on palju lastevanemate allkirju ning mis nõudis kogu teema igakülgset ja detailset kiirustamata arutelu, on sisuliselt arvestatud. Usun, et erakoolide edasine areng ning uute koolide loomine saab uuenenud seaduseloome abil endale selgemad sihid ja konkreetsemad tegutsemisreeglid. Kohalikud omavalitsused saavad aga täpsema kirjelduse ja suurema kindlusetunde väga reaalseks ja vajalikuks ülesandeks – koolivõrgu korrastamiseks.
Allikas: Eesti Päevaleht, 19.mai 2016