Laine Randjärv: maksku, mis maksab, kuid ETV+ peab olema eestikeelse tõlkega

Samal ajal kui hulk teadlasi ja ühiskonnategelasi arutasid oktoobri alguses toimunud keelefoorumil eesti keele olevikku, tulevikku ja kestmist, muretseb ERR selle pärast, et uue kanali ETV+ saadete sünkroontõlge eesti keelde on liiga kulukas ning on kuulda olnud soovi selle suure kulu tõttu muuta riigis kehtivaid seadusi.

Mulle on täiesti mõistetamatu diskussioon teemal, kas ERR-is edastatavad saated ikka peavad olema kõigile arusaadavad.

Jah, loomulikult peavad need saated olema kõigile televaatajatele arusaadavad.

LaineRSeda põhimõtet toetavad lausa kolm Eesti Vabariigis olemasolevat seadust, mis kõik ühes rütmis nimetatud väidet kinnitavad: põhiseaduse preambula riigist, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, Eesti Rahvusringhäälingu seadus, mis seab rahvusringhäälingu tegevuse üheks eesmärgiks toetada eesti keele ja kultuuri arengut ning keeleseadus, mis näeb, et audiovisuaalse teose (sealhulgas saate ja reklaami) edastaja või esitaja peab tagama, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge.

Kui eelmisel aastal otsustati ERR-is ellu kutsuda uus programm, mis sai nimeks ETV+, siis kanali eelarvet tehes leidis valitsus, et tulenevalt seadustest peab arvestama ka tõlkimise ja subtitreerimise kuludega. Nii tehtigi.

Programmi loomise üks eesmärke oli ka kogukondade lähendamine ning miks mitte ka keeleõpe huvilistele. Ükskõik, kas tegemist on vene või eesti keele õppega. Kakskeelne programm võimaldab mõlemat varianti.

ETV+ vaatajal on programmi valides võimalik otsustada, kas subtiitrid ning sünkroontõlge sisse või välja lülitada. See on tegelikult ainult tehniline küsimus. Probleem võib tekkida siis, kui inimene ei oska juba toimivaid subtiitreid eemalda ekraanilt ja need teda segavad. Seega tuleb lahendada vastava oskusteabe jagamise küsimus.

Sünkroontõlge on ETV+ juures suur pluss

Ma mõistan neid inimesi, kes ei vaja eestikeelset tõlget. Ükskõik, milline on nende emakeel. Teksti pealelugemine ja subtiitrid võivad segada ekraani vaatevälja. Aga selle probleemi lahendamine ei peaks olema keeleseaduse muudatus. Siinkohal soovitaks ERR-ile koostöös saadete edastajatega leida tehniline võimalus, kus vaikimisi seaded on ilma tõlketa ja vajadusel saaks huvilised subtiitrid lisada. Mitte vastupidi.

Ja kui keegi väidab, et tõlkimine ja subtiitrite tegemine on liiga kallis, siis olen ma nendega ka nõus, sest oma riik ongi kallis. Aga oma keel ning tema säilimine on meie missioon ning meie vastutada. Keeleseaduse täitmine on kohustuslik kõigile. Eesti Rahvusringhäälingule on see tingimusteta täitmiseks nagu kõigile teistele asutustele.

Kui keegi väidab, et uus loodud venekeelne programm ei peaks olema eestikeelne, siis on tal õigus. Aga see, et tema sisu peab olema arusaadav igale meie riigis elavale kodanikule, kes seda jälgida soovib, on kindel.

Seda nõuet aitavad tagada tänased digitaalajast võimalused. Need toetavad nimetatud tingimusi viisil, mis omakorda lubavad diskreetselt kõigi huvidega arvestamist – nii nende, kes sooviks jälgida saateid originaalkeeles, kui nende, kes soovivad näha või kuulda tõlget riigikeelde.

Soovin uuele programmile, ETV+ kanalile loomingulist mõttelendu ja palju vaatajaid. Erineva emakeelega vaatajaid.

ETV+ suur pluss on see, et tema programmi potentsiaalne vaatajaskond on tänu digiajastu sünkroontõlke võimalustele konkurentsitult suurem kõigist teistest programmidest.

Allikas: Eesti Päevaleht, 11.oktoober 2015