Eesti majanduskasv oli IV kvartalis esialgsetel andmetel eurotsooni kiireim: kvartaalses võrdluses 1,1% ja aastases 2,6% (hooajaliselt tasandatud andmed). Tõsi, on võimalik, et Iirimaa, Luxembourgi, Malta ja Sloveenia andmete lisandumisel võib Eesti oma positsiooni kaotada.

Kuid kõige olulisem on see, et vaatamata kevadisele ja suvisele pessimismile, kasvas Eesti majandus vastavalt Rahandusministeeriumi möödunud aasta kevadisele prognoosile. Positiivne on seegi, et tööturul osutusid arengud oodatust palju paremaks: hõive kasvas 0,6% (prognoos 0,2%) ja tööpuudus langes 7,3%-ni (7,9%).

Praeguseks teame, et osaliselt oli pessimismi põhjuseks andmestik, mis uuendamise ja täiendamise järel ei osutunud õigeks. Oluliseks negativismi põhjuseks olid ka geopoliitilised protsessid ja välisriikide majandusarengud. Aasta teisel poolel tõmbasid ootusi tugevalt alla Venemaa-poolsed piirangud toiduainete sisseveole ja järsult devalveernud rubla, mis vähendas vene turistide külastusi Eestis ja piiras nende kulutusi.

Aasta lõpul oluliselt tugevnenud majanduskasv osutas sellele, et Eesti ettevõtted kohandusid ebakindlamaks muutunud ärikeskkonnaga kiiresti.

Nii tugevnes Eesti majanduskasv 2014. aasta jooksul 0,3%-lt 2,7%-ni, samas kui näiteks Leedus oli tegemist selge langustrendiga (3,4%-lt 2,4%-le) ja ka Lätis osutus IV kvartal ootamatult nõrgaks (II kv 3,3%-lt 1,9%-le). Soome majanduskasv on endiselt nõrk: aasta lõpus registreeriti taas langus (0,1%), mistõttu ka aasta kokkuvõttes jäädakse ilmselt väiksesse miinusesse. Rootsi kohta IV kvartali andmeid pole, kuid Saksamaal tugevnes majanduskasv IV kvartalis 1,5%-ni, mis aasta kokkuvõttes annab ligikaudu 1,6% kasvu.

Ootuspäraselt viitavad kaudsed andmed (detailid tulevad 11.märtsil) sellele, et Eesti majanduskasv tugines oluliselt perede tarbimise kasvule. Nii on jaekaubanduses käive eelmisel aastal kasvanud mahulises väärtuses umbes 6,6%, seda tänu suurenenud hõivele (2,3% IV kvartalis) ja sissetulekutele. Oluline oli ka ekspordi suurenemine (8%). Ehitusmahtude vähenemine osutab sellele, et investeeringud olid ülimalt tõenäoliselt eelmisel aastal languses.

Väljavaated selleks aastaks on pisut paremad, vähemalt Euroopa Komisjon on sellele viidanud. Siiski tuleb mõista, et on väga palju riske, mis realiseerudes mõjutavad ka Eesti kasvuvõimalusi. Hea on see, et nende paljude riskide realiseerumise tõenäosus on väike (kuigi mõnede tagajärjed võivad olla väga tõsised). Samas ei tasu unustada ka mõningaid kasvu toetavaid tegureid.

• Euroopas üldiselt loodetakse, et keskpanga võlaostuprogramm aga veelgi enam nn Junkeri investeerimiskava hakkab ergutama investeeringuid. Siiski ei tasu nende protsesside mõju osas liialt optimistlikud olla, eriti teise mõjud on eelkõige pikaajalised.
• Odavad nafta hinnad on viinud alla kütuste hinnad laiemalt ja see jätab majapidamistele kätte rohkem raha muuks otstarbeks ning võimaldab tootjatel kulusid mõneti vähendada ehk tõstab ettevõtete konkurentsivõimet ja loob paremad võimalused investeeringuteks.
• Odavam euro on juba tõstnud eurotsooni ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul ja peaks seega toetama eksportööre.

Eesti puhul on kindlasti kõige olulisem see, mis toimub meie põhilistel eksportturgudel – seega siis eelkõige Euroopa Liidus. Nagu osutatud, peaks seal sel aastal kasv mõnevõrra tugevnema, seega peaksid ka Eesti ettevõtete ekspordivõimalused paranema. Vene turg tuleb aga väga tõenäoliselt mõneks ajaks nö maha matta seda nii süveneva majanduslanguse kui ka poliitiliste riskide tõttu.

Positiivsena saab vaadata ka sisenõudluse poole. Hõive kasv jätkub, kuid kindlasti aeglasemalt, sest rahvastiku ja tööjõu arvukuse vähenemine ja vananemine seab lihtsalt piirid ette. See tähendab aga ka seda, et tööandjad peavad järjest enam valmis olema tööd pakkuma pensionieelikutele ja –ealistele, vähenenud töövõimega inimestele, osakoormusega töötada soovijatele jne. Palgakasvu surve jääb tugevaks, kuid soodsad intressid peaksid tegema investeerimise uutesse tehnoloogiatesse ahvatlevaks. Tegelikult on automatiseerimine ja mehhaniseerimine pea ainus võimalus jätkamaks olemasoleva tootmisega. Kuid järjest tungivam vajadus on mõelda uute toodete ja tegevusvaldkondade peale – töötajate arvu vähenemine ja palkade tõus tähendab, et tuleb hakata tootma kaupu ja pakkuma teenuseid, mis sobivad sellise keskkonnaga.

Niisiis peaksid nii eratarbimine kui ka erainvesteeringud suurenema. Lootust on ka avaliku sektori investeeringute suurenemiseks, sest lisaks ELi struktuurifondide avanemisele (küll valdavalt aasta lõpu poole ja 2016.aastal), on plaanis ka mitmed omavahenditest tehtavad investeeringud.

Tegemist on minu isikliku arvamuse ja hinnanguga majandusprotsessidele ning see ei ole seotud minu ametiga.

Allikas: https://mlauri.wordpress.com/2015/02/15/eesti-majandusseisust-2015-aasta-alguses/