Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv viibib Norras Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee tippkohtumisel, kus tehakse kokkuvôte 2014.aasta riikidevahelise parlamentaarse koostööprogrammi tulemustest ja seatakse sihte järgmiseks aastaks.
Randjärv rõhutas parlamentaarsete organisatsioonide tippkohtumisel vajadust tulemuslikuma koostöö järele. „Balti Assamblee tänavusel istungjärgul Tallinnas kõlasid nii parlamentide esimeeste, valitsustasandi kui ka akadeemiliste ringkondade esindajate poolt tehtud üleskutsed viia Põhja – Balti koostöö uuele sisulisemale tasandile,“ ütles Randjärv ning lisas: “Kehtiv kaheaastane koostööprogramm näeb ette regiooni muutumist digitaalseks ja innovaatiliseks. Olulised valdkonnad on kindlasti ka energiavarustus ja meediaruumi mõjuanalüüs ning sellest tulenevad vajalikud tegutsemisotsused.”
Kohtumisel tehakse kokkuvõte Põhja-Balti koostööst 2014. aastal. Randjärv tõi eriti esile koostöö geopoliitlistele väljakutsetele reageerimisel. Toimus mitu rahvusvahelist julgeolekuümarlauda, kus osalesid ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Beneluxi ja Visegradi riikide esindajad. Komisjonide tasandil keskenduti küberturvalisusele, võitlusele inimkaubanduse vastu, energiaturgude koostalitlusvõimele, toiduohutusele ja keskkonnaküsimustele.
Eeloleval aastal lisanduvad Pôhja-Balti koostöö temaatikasse järgmised olulised teemavaldkonnad: tööjõu liikumine, noorte tööpuuduse vähendamine, teaduse rolli suurendamine turvalisuse tõhustamisel, kalandus, prügimajandus ja taaskasutus. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes tõhusam koostöövajadus EL-i idanaabritega.
„Meie kohus on rajada turvaline, vaba ja dünaamilise arenguga Euroopa. Loobuda tuleb möödunud sajandite poliitikast ja riikide jagamisest mõjusfäärideks. Peame otsustavalt hukka mõistma agressioonid, annektsioonipoliitika ja sõjalised konfliktid,“ selgitas Randjärv.
„Järgmistel aastatel on kindlasti vaja, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu teeksid poliitilisi ühisavaldusi, et Põhja-Balti regiooni hääl oleks paremini kuuldav nii Euroopas kui maailmas laiemalt,“ ütles Randjärv. Ta toonitas, et see puudutab nii julgeoleku temaatikat, regionaalse koostöö eri tasandeid ja formaate kui ka meie huvide esindamist Euroopa Liidus.
Põhja-Balti regiooni parlamentaarse koostöö koordineerimiseks pole loodud eraldi struktuuri. Iga-aastastel tippkohtumistel kõneldakse olulistel teemadel ning lepitakse kokku koostöövaldkonnad, mis on tähtsad nii riikidele eraldi kui ka kogu regioonile tervikuna. Valitsused tegutsevad Põhjamaade ja Balti Ministrite Nõukogude tasandil, parlamentide vahel toimub koostöö aga Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu kaudu.